Tootmisliini automatiseerimine ei tähenda üksnes masina projekteerimist, valmistamist ja tehasesse paigaldamist. Tegemist on tervikliku inseneriprojektiga, mis mõjutab tootmisprotsessi, töötajaid, tehase taristut, materjalivoogu, kvaliteedikontrolli, tööohutust ja ettevõtte infosüsteeme.

Tööstusrobotid, konveierid, juhtimissüsteemid ja kvaliteedikontroll moodustavad küll automatiseeritud tootmisliini nähtava osa, kuid projekti tegelik edukus sõltub sellest, kui hästi kogu lahendus kliendi tootmisega kokku sobib.

„Meie lahendused ei ole standardmasinad, mida toodetakse aastas tuhandete kaupa. Iga projekt lähtub konkreetse kliendi tootmisvajadusest ja ärilisest eesmärgist. Meie vastutus ei lõpe masina valmimisega, vaid siis, kui lahendus töötab kliendi reaalses tootmises,“ kirjeldab Smitechi tegevjuht Sander Mitendorf eritellimusautomaatika olemust.

Eritellimusel valmiva tootmisliini puhul on erinevad nii kliendi toode, tootmisprotsess, tehase paigutus, kvaliteedinõuded kui ka olemasolevad süsteemid. Kuigi kasutame tõestatud tehnoloogiaid, standardiseeritud töövõtteid ja varasemate projektide kogemust, vajab iga projekt individuaalset analüüsi ning tihedat koostööd kliendiga.

Hea automatiseerimisprojekt algab tootmisvajadusest

Eritellimusel loodavate süsteemide puhul ei piisa sellest, et seade on tehniliselt valmis ja suudab testdetailiga etteantud liigutuse ära teha. Robotlahendus peab sobituma kliendi tegeliku tootmise, materjalide, töötajate, taristu ja kvaliteedinõuetega.

Seetõttu algab tootmisliini automatiseerimine kliendi tegeliku vajaduse mõistmisest:

• millist tootmismahtu peab lahendus võimaldama;
• millised on toote ja materjali iseärasused;
• milline peab olema tsükliaeg;
• kuidas toimub tootevahetus;
• millised on kvaliteedi- ja jälgitavusnõuded;
• kuidas liidestub uus lahendus olemasolevate seadmete ja infosüsteemidega;
• millised on projekti tehnilised ja ärilised riskid;
• kuidas peab lahendus olema tulevikus laiendatav.

Mõnel juhul on määrava tähtsusega väga lühike tsükliaeg. Teises projektis on olulisem täpsus, hügieen, jälgitavus, paindlik tootevahetus või süsteemi hilisem laiendatavus.

Seetõttu ei ole enamasti olemas valmislahendust, mille saab kataloogist valida, tehasesse paigaldada ja vooluvõrku ühendada.

Klient ei osta tööstusrobotit, vaid tootmisvõimekust

Tehniliselt töötav masin ei ole veel tingimata edukas automatiseerimisprojekt. Tellija tegelik eesmärk ei ole saada tehasesse lihtsalt järjekordset robotit, konveierit või töölauda.

Klient investeerib tootmisvõimekusse.

See tähendab, et valmis robotlahendus peab tagama:

• kokkulepitud tootmismahu ja tsükliaja;
• stabiilse tootekvaliteedi;
• piisava töökindluse;
• ohutu ja loogilise kasutamise;
• kiire tootevahetuse;
• tootmisandmete jälgitavuse;
• lihtsa hooldatavuse;
• kontrollitavad tegevuskulud;
• võimaluse süsteemi tulevikus täiendada.

Mõnikord ei ole kliendi esialgne tehniline idee kõige lihtsam, ohutum või töökindlam viis soovitud tulemuse saavutamiseks. Sellisel juhul on automatiseerimispartneri ülesanne esitada küsimusi, analüüsida alternatiive ja vajadusel esialgne lahendus vaidlustada.

Eesmärk ei ole ehitada võimalikult keerulist masinat. Eesmärk on luua võimalikult selge, töökindel ja põhjendatud automatiseerimislahendus.

Tööstusrobotid peavad sobituma kogu tehasega

Uue tootmisliini projekti käsitletakse sageli esmalt seadme ostuna. Tegelikult mõjutab tootmise automatiseerimine märksa suuremat osa tehasest.

Enne seadmete paigaldamist tuleb vastata paljudele praktilistele küsimustele:

• kas olemasolev elektrivarustus on piisav;
• kas tehase põrand kannab seadmete ja tööstusrobotite koormust;
• kuidas tuuakse tootmisliin hoonesse;
• kas suruõhk, ventilatsioon ja andmeside on õigetes kohtades;
• kuidas muutub tehase materjalivoog;
• kuidas toimub tootmisandmete edastamine;
• kuidas korraldatakse olemasolevat tootmist paigaldustööde ajal;
• kes vastutab erinevate süsteemide vaheliste liideste eest.

Projekti tuleb õigel ajal kaasata operaatorid, hooldusmeeskond, kvaliteediosakond, tööohutuse eest vastutavad inimesed, IT-spetsialistid ja tootmisjuhtimine.

Kõige keerulisemad probleemid ei teki alati masina sees. Sageli ilmnevad need uue robotlahenduse ja ülejäänud tehase vahelistes liidestes.

Näiteks võib tööstusrobot töötada eraldiseisva seadmena laitmatult, kuid kogu tootmisliini tulemus sõltub sellest, kas robot saab õigel ajal õige detaili, kas eelnev protsess suudab vajalikku tempot hoida ning kas järgmine tootmisetapp on valmis detaili vastu võtma.

Ühes projektis käsitseb robot pakendit, teises metallkomponenti

Eritellimusel valmivad robotlahendused võivad olla väga erinevad.

Ühes projektis peab tööstusrobot käsitsema õrna pakendit, ilma seda deformeerimata. Teises projektis tõstab robot mitmekümne kilogrammi raskust metallkomponenti ning paigutab selle suure täpsusega pressi või töötlusseadmesse.

Ühes tehases tuleb uus tootmisliin ühendada olemasoleva seadmega. Teises projektis peab lahendus suhtlema kvaliteedikontrolli, lao, tootmisplaneerimise või ettevõtte infosüsteemiga.

Seetõttu ei määra sobivat robotlahendust ainult roboti kandevõime ja ulatus. Arvesse tuleb võtta ka:

• detaili kuju ja varieeruvust;
• sobiva haaratsi konstruktsiooni;
• vajalikku täpsust ja tsükliaega;
• ümbritsevat töökeskkonda;
• puhastus- ja hügieeninõudeid;
• ohutuslahendust;
• operaatorite ligipääsu;
• hooldusvajadust;
• tootevaliku tulevasi muudatusi.

Tööstusrobot on üks osa terviklikust tootmissüsteemist, mitte eraldiseisev lahendus.

Miks võib kuuekuulisest projektist saada kaheksakuuline projekt?

Tootmisliini projekti alguses võib tellija soovida lahendust näiteks kuue kuuga. Kui liin valmib kaheksa kuuga, on lihtne järeldada, et tarnija hilines kaks kuud.

Mõnikord ongi põhjuseks puudulik planeerimine, aeglane otsustamine või ebapiisav ressurss. Sellisel juhul peab tarnija võtma vastutuse.

Sageli on tegelikkus siiski keerulisem. Esialgne ajakava koostatakse kindla lähteülesande, tootevaliku, tehnilise lahenduse ja teadaolevate tarneaegade põhjal. Projekti jooksul võib aga lisanduda:

• uus tootevariant;
• täiendav kvaliteedikontroll;
• muudetud ohutuslahendus;
• uus liidestus tehase infosüsteemiga;
• muudatus kliendi detailis või materjalis;
• täiendav funktsionaalsus.

Samuti võivad testdetailid saabuda kavandatust hiljem, kriitiliste komponentide tarneajad pikeneda või tehase ettevalmistustööd viibida.

Ükski muudatus ei pruugi eraldi tunduda suur.

Automatiseeritud tootmisliin on aga terviklik süsteem, milles üks otsus võib mõjutada mitut järgnevat projekteerimis-, valmistamis- ja testimisetappi.

Väike tootemuudatus võib mõjutada kogu robotlahendust

Kui kliendi toode või detail projekti jooksul muutub, võib see kaasa tuua vajaduse muuta:

• roboti haaratsit või tooterakist;
• masina mehaanilist konstruktsiooni;
• andureid ja täitureid;
• elektriskeeme;
• roboti- või PLC-programmi;
• ohutusfunktsioone;
• kvaliteedikontrolli lahendust;
• kasutusjuhendit ja tehnilist dokumentatsiooni;
• FAT-i testimisprogrammi.

Seetõttu ei ole oluline küsida ainult seda, kas projekt kestis kuus või kaheksa kuud. Tuleb vaadata ka seda, kas projekti lõpus tarniti täpselt sama lahendus, mille põhjal esialgne ajakava koostati.

See ei vabasta automatiseerimispartnerit vastutusest.

Tarnija ülesanne on teha muudatuste mõju tehnilisele lahendusele, ajakavale ja maksumusele võimalikult vara nähtavaks.

FAT ei ole tootmisliini finišijoon

Tootmisliini projekt ei lõpe hetkel, mil masin valmistaja tootmishallis esimest korda tööle hakkab.

Enne tarnimist viiakse läbi FAT ehk tehase vastuvõtutest. Selle käigus kontrollitakse enne masina transportimist muu hulgas:

• kokkulepitud funktsionaalsust;
• ohutuslahendusi;
• tsükliaega;
• toote käsitsemist;
• kvaliteedikontrolli;
• võimalikke veaolukordi;
• operaatori tööloogikat.

Seejärel tuleb tootmisliin kliendi tehasesse transportida, paigaldada ning ühendada elektri-, automaatika-, suruõhu-, andmeside- ja teiste süsteemidega.

Paigaldusele järgnevad SAT ehk vastuvõtutest kliendi tehases, ohutusfunktsioonide kontroll, operaatorite ja hoolduspersonali koolitus ning reaalse tootmise käivitamine.

Alles tegelikus tootmiskeskkonnas selgub täielikult, kuidas toimivad koos masin, toode, materjal, operaatorid ja ümbritsev tootmisprotsess.

FAT-i edukas läbimine on oluline verstapost, kuid mitte kogu automatiseerimisprojekti lõpp.

Ramp-up on osa tootmisliini kasutuselevõtust

Käivitamisperioodil õpivad korraga nii inimesed kui ka süsteem.

Operaatorid harjuvad uue tööprotsessiga. Hooldusmeeskond õpib kasutama diagnostikat ja kõrvaldama võimalikke rikkeid. Täpsustatakse seadistusi, tooteretsepte ja kvaliteedikontrolli piire.

Reaalsete tootmispartiide põhjal võib ilmneda materjali või detailide varieeruvus, mida piiratud hulga testdetailidega ei olnud võimalik täielikult avastada.

Seda perioodi nimetatakse ramp-up’iks ehk tootmisvõimsuse järkjärguliseks saavutamiseks.

Ramp-up ei tähenda automaatselt, et tootmisliin või robotlahendus on halvasti ehitatud. See on uue tootmissüsteemi kasutuselevõtu loomulik osa. Selle kestust saab vähendada:

• põhjaliku ettevalmistusega;
• piisava hulga testdetailidega;
• operaatorite varajase kaasamisega;
• läbimõeldud FAT-i programmiga;
• selgelt määratud kvaliteedikriteeriumidega;
• käivitusperioodi teadliku planeerimisega.

Keerukas tootmisliin ei pruugi saavutada esimesel tootmispäeval maksimaalset kiirust, stabiilset kvaliteeti ja täielikku töökindlust. Oluline on, et käivitamisperiood oleks juhitud, mõõdetav ja kõigi osapoolte jaoks arusaadav.

Smitechi jaoks tähendab vastutus projekti lõpuni viimist

Smitechi jaoks ei ole eritellimusel valmiv tootmisliin lihtsalt järgmine seade tootmisjärjekorras.

Peame mõistma konkreetset tootmisprotsessi, kliendi eesmärki, tehnilisi riske ja seda, millist tulemust ettevõte investeeringult ootab.

See tähendab, et esitame projekti alguses palju küsimusi. Vajadusel vaidlustame esialgse tehnilise idee, kui näeme võimalust muuta süsteem:

• lihtsamaks;
• ohutumaks;
• töökindlamaks;
• paremini hooldatavaks;
• tulevikus lihtsamini laiendatavaks.

Vastutus tähendab ka ausat kommunikatsiooni. Kui projektis ilmneb probleem, tuleb sellest rääkida. Kui muudatus mõjutab tähtaega või maksumust, peab selle mõju olema nähtav. Kui esialgne tehniline idee ei anna soovitud tulemust, tuleb leida parem lahendus.

Eritellimusel valmivad projektid ei ole alati täielikult sirgjoonelised. Professionaalsust ei näita probleemide täielik puudumine, vaid see, kuidas riske ennetatakse, muudatusi juhitakse ja tekkinud küsimusi lahendatakse.

Smitechi eesmärk ei ole anda kliendile üle lihtsalt tehniliselt töötav masin. Eesmärk on luua tootmisvõimekus, mida klient saab oma igapäevases tootmises usaldada.

Planeerite tootmise automatiseerimist?

Kui planeerite uut tootmisliini, tööstusrobotite kasutuselevõttu või olemasoleva tootmisprotsessi automatiseerimist, tasub arutelu alustada enne, kui tehniline lahendus, eelarve ja ajakava on lõplikult lukku pandud.

Mida varem ühendatakse kliendi tootmisteadmised ja Smitechi automatiseerimiskogemus, seda paremini saab hinnata lahenduse tehnilist teostatavust, riske, tasuvust ja kasutuselevõtu ajakava.

Võtke Smitechiga ühendust juba projekti varajases faasis, et analüüsida automatiseerimislahendust tervikuna.

Tööstusmaailmas ei ole küsimus enam selles, kas automatiseerida, vaid kuidas ja millal. Aastal 2025 on tööstusrobotid saanud paljudes sektorites – sealhulgas toiduainetööstuses, ladustamise ja palletiseerimise lahendustes ning metallitööstuses – võtmeteguriks konkurentsivõime tagamisel.

Kuid igal ettevõttel tekib paratamatult küsimus: kas robotiseerimine on strateegiline konkurentsieelis või pigem kulu, mille tasuvus on küsitav?

Tööstusrobotite turu hetkeseis

Rahvusvahelise robotikatööstuse assotsiatsiooni (IFR) andmetel töötab maailmas 2025. aastal üle 4,28 miljoni tööstusroboti – see on 10% rohkem kui eelmisel aastal. Robotite paigalduste turu koguväärtus ületab 16,5 miljardit USA dollarit ja kogu tööstusautomaatika sektor ulatub üle 226 miljardi dollari, kasvades ~11% aastas.

Suurimad kasutusvaldkonnad on:

• Autotööstus – ligi 30% robotitest
• Elektroonikatööstus – ~25% robotitest
• Toidu- ja joogitööstus ning ladustamine – üks kiiremini kasvavaid segmente

Eestis ja Põhjamaades on trend selge: tootmisettevõtted investeerivad robotiseerimisse, et maandada tööjõupuudust, vähendada tööõnnetusi ja tagada stabiilne tootmiskvaliteet.

Konkurentsieelis: ROI ja strateegiline vaade

Smitech OÜ kogemus näitab, et hästi kavandatud robotlahendused tasuvad end ära 2–4 aastaga. Peamised eelised:

• Tootmismahtude stabiilsus – robotid töötavad 24/7, vähendades seisakuid ja kvaliteediprobleeme.
• Tööjõuriskide maandamine – vähene sõltuvus hooajatöötajatest ja tööjõupuudusest.
• Kulude kontroll – palgakulude kasv ei mõjuta automatiseeritud liine samas mahus.
• Tööohutus – robotid võtavad enda peale füüsiliselt rasked ja korduvad ülesanded.

Lisaks loob robotiseerimine tugeva strateegilise eelise eksporditurul – rahvusvahelised partnerid ootavad tarnijatelt protsesside läbipaistvust, kvaliteedikindlust ja rahvusvaheliste standardite järgimist.

Tööstusrobotid vs kollaboratiivsed robotid (Cobots)

2025. aastal arutatakse palju kobottide (cobots) rolli üle. Need on loodud töötama inimesega kõrvuti ilma turvapiireteta, kuid reaalsuses osutuvad need sageli:

• Kallimaks lahenduseks võrreldes klassikaliste tööstusrobotitega,
• Piiratud jõudlusega (madalam kandevõime ja kiirus),
• Sobivaks eelkõige niššiprojektides (näiteks väiksemad koostamis- ja pakendamisliinid).

Seetõttu on enamikel juhtudel tööstusrobotid jätkuvalt kuluefektiivsem ja töökindlam valik.

Tehnoloogilised trendid 2025. aastal

• Tehisintellekti integreerimine: robotid õpivad optimeerima liikumisi ja tootmisprotsesse, kasutades masinõpet ja simulatsioonikeskkondi.
• Visioonisüsteemid: kaamerad ja tehisnägemine võimaldavad täpset kvaliteedikontrolli ja tooraine positsioneerimist.
• Digitaalne kaksik (digital twin): tootmisliini virtuaalne mudel võimaldab enne investeeringut hinnata ROI-d ja vältida seisakuid.
• Paindlikkus väikeseeriatootmises: üha enam lahendusi on suunatud just väikeste partiide efektiivsele tootmisele, mis on kriitiline Eesti ja Põhjala ettevõtetele.

Smitech OÜ vaade

Smitech OÜ on viie tegutsemisaasta jooksul kasvanud üle 1,3 miljoni eurose käibega rahvusvaheliseks inseneribürooks, kelle klientideks on ka suurkorporatsioonid. Meie fookus on toidutööstuse, ladustamise ja palletiseerimise ning metallitööstuse robotlahendused.

Meie kogemus näitab, et õigesti valitud tööstusrobotid ei ole lisakulu, vaid investeering, mis:

• loob pikaajalise konkurentsieelise,
• tõstab tootlikkust,
• parandab tööohutust ja
• suurendab eksportpotentsiaali.

Kokkuvõte

Tööstusrobotid 2025. aastal on konkurentsieelis, mitte kulu. Eduka ROI tagab:

• õige tehnoloogia valik (tööstusrobot vs cobot),
• läbimõeldud integratsioon,
• strateegiline vaade ettevõtte arengule.

Smitech OÜ aitab tootmisettevõtetel neid samme teha, pakkudes terviklikke ja tehniliselt põhjendatud robotlahendusi, mis vastavad rahvusvahelistele standarditele ja loovad kindla aluse konkurentsivõimele.

👉 Kas soovid hinnata, milline robotiseerimise lahendus annaks sinu ettevõttele suurima ROI? Võta ühendust Smitech OÜ inseneridega ja leiame koos vastuse.

Murrame selle müüdi nüüd kohe ära. Automatiseerimine ei ole kallis, vaid sisuliselt kõigile jõukohane. Kohe tulemust andva investeeringu jaoks pole vaja miljoneid, vaid piisab juba mõnekümnest tuhandest eurost. Automatiseerimine ei nõua ulmeliste palkadega itimeeste töölevõtmist, vaid robotitega saavad kenasti hakkama ka senised töötajad.

Loe pikemalt Äripäevast: https://www.aripaev.ee/arvamused/2023/09/06/vastukaja-toostuses-kriis-robot-annab-voitu-juba-paari-nadalaga?fbclid=IwAR3mLA1Wn80XHFuocSYwup7ImvqyaOkyPb5KqsgXHAKISUkJ-Zo49mPmJZo

Nii kommenteeris Sander programmis osalemist: “Kohtumiste ja töötubade käigus käsitlesime mitmeid põnevaid teemasid nii ettevõtte- kui ka isikliku arengu teemadel. Kõige olulisemaks ja edasiviivamaks olid müügi-, turunduse- ja meeskonnajuhtimisega seotud töötoad. Samuti ka seminarid, kus rääkisime klienditeeninduse olulisusest kõnetasid mind väga. Jäin väga rahule kõigega ning loodan, et ka meie kliendid saavad uut hingamist tunda! ”

Kõik tipnes seminariga, kus mentiid said teistele mentoritele ja mentiidele oma äriplaane kaitsta. Lõpus jagati ka auhindu ning…

… KA SANDER VÕITIS ÜHE KATEGOORIA: “Investorite lemmik”! 

“Kõige suurem väärtus JMP programmis on loodud kontaktid. Olen õnnelik, et sain kohtuda nii paljude inspireerivate ja andekate inimestega. Nii mõnegi kontaktiga on juba tutvus loodud ja koostööd jätkuvad ka tulevikus.” kommenteeris Sander.

„Ma tean, kes ma olen ja kus ma olen,“ lausub Smitech OÜ insener ja kaasasutaja Andres Kruglov enesekindlalt. 28-aastasest noormehest õhkub rahulolu ja põnevust. Vaatamata oma noorele eale on ta äärmiselt elutark ning tasakaalukas. Ta langetab intuitsioonist lähtuvalt teadlikke otsuseid, mis on teda juhatanud just siia punkti, kus ta hetkel on. Olles avatud arengule nii isiklikus kui ka tööalases elus, ei sea ta endale rangeid piire, vaid laseb elul üllatada. Selleks, et õnnelik olla, peab Andrese arvates toimuma pidev areng. „Kui on midagi, mida praegu kohe ei oska, siis iga uus väljakutse on rohke arengu võimalus.“ sõnab ta entusiastlikult.

Andres on kasvanud üles Lasnamäel ning lõpetanud Tallinna Laagna Gümnaasiumi. Ta tunnistab, et põhikooli ajal oli tähelepanu kõigel muul peale õppimise. See muutus, kui kaheksanda klassi lõputunnistusel seisis matemaatikas hinne kaks ning vanemad otsustasid sekkuda. Nad leidsid õpetaja, kelle juures Andres käima hakkas ning kes suutis matemaatikat õpetada selliselt, et ühtäkki sai noormees kõigest aru. „Ma tundsin, et mul läks pea matemaatika koha pealt lahti. Olen siiani oma õpetajale selle eest väga tänulik. Samal ajal hakkasid muutuma ka minu senised prioriteedid ja väärtushinnangud ning ka sõpruskond vahetus täielikult. Nendest sõprades, kelle tol ajal valisin, on saanud tugev sõpruskond, kellega siiani sageli kokku saame ja elavaid arutelusid peame. Ümbritsen end senini inimestega, kellega koos on võimalik areneda,“ meenutab Andres elulist pöördepunkti  ning selle positiivseid tagajärgi. Ehk ei oleks ta muidu ka TalTechi Mehhatroonika erialale õppima läinudki. See oli muuhulgas ainus eriala ülikoolis, kuhu Andres peale keskkooli lõppu oma paberid viis.

Eriala valik läks täppi, kuna seal õppides oli võimalik proovida kõike: mehaanikat, elektriga seotut, programmeerimist, disaini ja 3D modelleerimist. Olgu ka mainitud, et kõik elektroonikaga seonduv on Andrese jaoks siiani müstiline. Suuremat huvi hakkas ta tundma aga tööstusautomaatika programmeerimise vastu ning peale ülikooli lõppu sai tööle kohe ka väga heasse ettevõttesse IPTE Automation. Ettevõte tegeleb kõrgeima taseme automaatikaga, kus pakutakse täislahendusi kontseptsioonist teostuseni: „Algus oli raske, sest seal olid väga komplekssed masinad ja läks mitu kuud aega enne, kui hakkasin asjadest nö aru saama. Mul oli küll mentor, kelle käest sain küsimusi küsida, kuid pidin saadud info enda jaoks ka lahti mõtestama. Saades viimaks vajalikud teadmised kätte, läks töö väga põnevaks. Käisin välislähetustel ning see oli äärmiselt silmi avav kogemus. Tegime tellitud masina Eestis valmis, testisime ning seejärel võtsime osadeks ning saatsime kliendile. Kliendi juures tuli see siis taas kokku panna ning veenduda masina töökindluses. Mäletan, et Hiinas viibides olid mul mõned 12–14-tunnised tööpäevad, aga kogemus oli seda väärt. Kuna projektiga töötades tekkis sportlik huvi seda edukalt teostada ja viibisime välislähetustel kindla arvu päevi, siis olid pikaleveninud töötunnid mõistetavad.“

Kaks ja pool aastat ettevõttes oli piisav aeg, et omandada vajalik oskusteave ning liikuda edasi ettevõttesse Beckhoff, kus töö iseloom oli varasemast erinev. Seal oli võimalus õppida rohkem automaatika arhitektuurilist poolt ning abistada erinevaid ettevõtteid projektide valmimisel. Taaskord andis see Andresele uusi teadmisi ning valmistas ette järgmiseks sammuks.

Smitechi asutaja Sander ning Andres olid kursavennad TalTechi ajast. Andres meenutab Sandrit kui väga ettevõttlikku noormeest, kelle puhul oli selge, et ühel päeval teeb ta oma ettevõtte. Ühel hetkel märkas Andres LinkedInis Sandri üleskutset, kus ta otsis projekti programmeerijat ning üsna pea asuti suhtlema omavahel ka partnerluse teemal. Koostöö sobivuse katsetamiseks lepiti esmalt kokku, et proovitakse koos projekti vedada ning see õnnestus hästi. Oma oskuste poolelt täiendavad noormehed teineteist. Ühel on tugev programmeerimise kogemus ning teisel projektijuhtimise oma. Esimese projekti käigus pandigi alus ühise usalduse ehitamisele ning siiani on see ajas vaid kasvanud.

Andres peab oma alaks just tööstuses kasutatavat automaatikat ja tootmise automatiseerimist. Seda on ta oma sõnul õppinud vaid praktilise töö käigus, sest ülikoolis antakse ülevaade pigem selle olemusest, kuid mitte praktilisest sisust. Vahepeal kaalus Andres ka magistriõppesse astumist, kuid otsustas esialgu siiski võtta vaid aineid, mis teda tõeliselt kõnetasid, mitte täismahus õpet. See iseloomustab hästi Andrest, kes nopib teadlikult elus just selle, mis teda soovitud eesmärkide suunas edasi aitab. Selliselt laob ta tulevikule vundamenti. Tulevikuplaanidest räägib noor mees enesekindlalt ja elutargalt: „Smitechiga soovime pakkuda tootmisettevõtetele kvaliteetseid ja nutikaid lahendusi. Meil on olemas piisaval tasemel kogemuste pagas ja pealehakkamist ning entusiasmi, et seda teostada. Usun, et oleme õigel teel. Hetkel tunnen, et just Smitech on see, kuhu tahan panustada ja Sandriga koostöös ettevõtte tugevaks ehitada.

Elu on salakaval ja lasen sellel ennast üllatada. Teen otsuseid lähtuvalt sellest, mida elu jooksvalt toob ning ei sea endale piire ja haaran õnne sabast kinni, kui näen võimalust. Tahan küll olla hea insener, kuid eesmärgiks on arendada ennast mitmekülgselt ja lõppkokkuvõttes kasvada heaks juhiks.“

Tallinna Tehnikaülikoolis mehhatroonikat õppides sai Sander tuttavaks Andresega, kellega koos täna ettevõtet juhitakse ja arendatakse. „Olime kooliajal Andresega ühes pundis. Mäletan, et ta oli väga tark ja nutikas. Seetõttu ma nähtavasti temaga koostöö võimalusest kinni haarasingi,“ meenutab Sander, kes ise on tahtnud ettevõtja olla nii kaua kui ta mäletab.

Kui Andres tegeleb peamiselt projektide juhtimise ja inseneeria poolega, siis Sandri kanda on ettevõtte tegevjuhtimine. „Hingelt olen ma muidugi insener ja kontseptsioonide väljatöötamisel üritan ka ikka alati juures olla,“ ütleb Sander.

Soov inseneriks saada tekkis Sandril üsna noorena: „Suurema osa oma lapsepõlvest tegelesin mototehnikaga ja väiksena sai lahti võetud ka vanaisa makke. Sealt see huvi arvatavasti tekkis.“ Hariduse väärtustamise on ta kaasa saanud oma emalt, kes on omandanud doktorikraadi sotsiaaltöö alal. Sandri ettevõtjast isa seevastu on mänginud olulist rolli just tehnilise huvi ja ettevõtlikkuse väljakujunemisel: „Juba väiksena kaasas isa mind oma ettevõttesse erinevaid töid tegema – töökasvatus algas päris noorena.“

Tänaseks on Sandril oma igapäevatöös ehk juhtimise poolt rohkemgi ja seetõttu arendab ta end teadlikult ka selles valdkonnas. Eeskujudest rääkides toob Sander välja, et eriliselt haakub tema nägemus Brendon Burchardi omaga, kelle terviklikust ja realistlikust maailmavaatest on nii mõndagi õppuseks võtta. Ilma inseneri hariduseta ei oleks aga Sandril olnud eeldusi ega võimalust luua ettevõte oma unistuste valdkonnas. „Ka liialt palju lugeda ja õppida ei ole vaja, muidu tekib info üleküllus. Tuleb osata asju enda moodi teha, kuid samas on oluline õppida teiste vigadest,“ toob ta välja teooria ja praktika vahelise tasakaalu olulisuse.

Sander on aktiivne, ettevõtlik ja tundub, et lõpuni positiivne inimene. Tema isiksuse välja kujunemises on eriliselt olulist rolli mänginud lapsepõlv. Sealt on ta kaasa saanud ka ettevõtjale olulised väärtused nagu töökus ja tööeetika: „Mind ei surutud kunagi midagi tegema. Kui hinded hakkasid kehvemaks minema, siis vanemad juhtisid tähelepanu, et mõtleksin, mida ma elult tahan. Eluliste näidete põhjal sain ise aru, kus korrektuurid teha ja millises suunas liikuda.“ Nii on ta terve elu tundnud, et tahab ise asju teha, mitte ei tee selle pärast, et keegi sunnib või ootab temalt midagi. Kodune kasvatus ja väärtushinnangud on Sandrit läbi elu kandnud ja juhtinud.

Ülikooli minekut Sandri vanemad toetasid, mistõttu selle kõrvalt tööle ta minema ei pidanud. Küll aga tähendas see, et tuli olla aktiivne ülikooli tegemistes, mitte niisama logeleda. Nii astuski ta TTÜ Mehaanikateaduskonna Üliõpilasnõukokku ning sai aastaga sealse juhatuse liikmeks. Mõne aja pärast oli ta aga juba terve TTÜ esinduskogus. Kui varasemalt olid esinemine ja proaktiivne osavõtt Sandri jaoks suured väljakutsed, siis antud tegevused tähendasid tugevalt mugavustsoonist välja astumist ning juba kooli lõpuks oli ta selles osas muutunud inimene. Ka USA-s kogetud raamatute müük muutis teda julgemaks ning arendas tugevalt positiivset ja lahendustele orienteeritud mõtlemist.

Bakalaureuse õpingute lõpusirgel, kui jäänud oli vaid lõputöö kirjutamine, läks Sander tööle Normasse innovatsiooni inseneriks. Peagi aga loodi ettevõttes hoopis tööstustehnoloogia grupp, kuhu Sander esimeseks inseneriks võeti. Hiljem õnnestus seda osakonda juba ka juhtida. Sealse töö kõrvalt asus ta TalTechi inseneeria magistriõppesse, mis sai lõpetatud vahetult enne seda, kui perre sündisid 2020. aastal kaksikud. See oli aeg, mis pani noore mehe võimekuse proovile, kuid Sander tuli tasakaalu säilitamisega toime. Normas omandatud tipptasemel tootmisliinide arendamise oskusteabe eest on Sander tänasenigi tänulik: „Meil lasti rahus õppida ja toimetada, mistõttu kompetents arenes lihtsate lahenduste pealt aina keerulisematele. Lõpuks tegime asju, mida tarnijad isegi ei suutnud ning jagasime oma teadmisi ka nendega.“ 2022. aastal võttis Sander vastu teadliku otsuse järgneda oma kirele, mistõttu lõpetas ta palgatöö ning hakkas ettevõtlusega tegelema.

Ettevõtte ülesehitamine on võtnud suure osa ajast ja tagasi vaadates tõdeb Sander: „Teekond tänaseni sai alguse juba põhikoolis. Nüüd hakkab kõik lihtsalt realiseeruma. Tagantjärgi on see olnud nagu üks suur pusle. Kõik juhtub õigel ajal.“

„Smitechis me tegeleme kvaliteetsete ja keeruliste lahenduste loomisega. Et seda ambitsiooni jätkata, tuleb meeskonda õigeid inimesi juurde leida, kellele vastavat tehnilist oskusteavet edasi anda. Tahame teha oma asja kvaliteetselt, kiirelt ja edukalt,“ räägib Sander. Meeskonna puhul peab ta oluliseks iseseisvust, otsustesse ja eesmärkidesse kaasamist ning omalt poolt ka töötajatesse panustamist ning nende arengu toetamist. Klientidele soovib ta aga olla strateegiliseks partneriks, kes mõtleb kaasa ning pakub pigem lubatust rohkem.

Lisaks ettevõttele on Sandri elus väga olulisel kohal tema perekond. Oma kihlatu ja laste ema Evaga on ta koos olnud juba kümnendast klassist saati: „Ilma temasuguse naiseta ei oleks ma kindlasti kaksikute kõrvalt oma ettevõtet suutnud rajada. Tema tugi on olnud hindamatu.“ Samas püüab Sander nii palju kui võimalik ka ise kodus toimetada. Nimelt naudib ta omal moel ka kokkamist ja koristamist. Laste sünniga muutusid ka üleüldised väärtushinnangud. „Isaks saamine on olnud kõva enesejuhtimise kool,“ muigab Sander.

Rääkides hobidest, siis üle kõige meeldib Sandrile tegeleda mototehnikaga: „Olen seitsmendast eluaastast peale mootorrattaga sõitnud. Tsikliga sõites olen täielikult kohal ja keskendun sellele. Nii saan ajule restardi teha. Ükski muu tegevus mulle seda ei paku.“ Endurokross annab samaaegselt vajaliku annuse värsket õhku, treeningut ja kohalolu, misjärel Sander tunneb end kui uue inimesena.

Ettevõtte seisukohalt on eelolev aasta määrava tähtsusega, kuna kasvu jätkamine nõuab suurt pingutust. See paneb Sandril aga silmad särama: „Mulle meeldib tootmise valdkond ja nö päris asja tegemine. Ma ei tee seda raha pärast. See on põnev, kuna me loome innovatsiooni ja klientidele päriselt ka ülisuurt väärtust. Teeme asju, mis tegelikult ka muudavad maailma.”